Here you can find all our on-demand content. Infinite access to a concert costs 5€. More information about tickets can be found here.
Virtuoosne, särav, tähelepanu püüdev ja meeletult tehniline, ent samas kõrvale mahe Titoksi helikeel on miski, mis on Eestisse jõudnud alles viimasel sajandil. Kollektiivi muusika viib kuulaja ajamasinas rännakule, kus avastatakse unustatud nostalgilisi meloodiaid, energiast pakatavaid svingirütme ja suitsuse salongimuusika sumedat atmosfääri.
Trio on oma muusika aluseks võtnud gypsyjazzi stiili, mida iseloomustab kitarri tugev rütmiline saade la pompe, mille sarnast teistes muusikažanrites ei ole. Tänu sellele tehnikale on võimalik kitarriga täita trummi ja saateinstrumendi funktsiooni üheaegselt. Haruldaseks teeb stiili ka see, et kasutusel on ainult keelpillid – viiul, kitarr ja kontrabass.
Titoks sai oma alguse Tartust, kus kohtusid viiuldaja Kristjan Rudanovski ja kitarrist Jaanis Kill. Algselt mängisid nad kahekesi erinevates restoranides ja lokaalides ning korraldasid väiksemaid kontserte Rudanovski & Kill nime all. Kuna paljud esinemised vajasid taustamuusikat ja mängima pidi pikalt, jäi duol palju ruumi katsetusteks ja eksperimentideks – mängiti tuntumaid jazzi standardeid, bluusi ja ka Eesti muusikat, kuni leiti juhuslikult nende instrumentide jaoks kõige kõnetavam stiil gypsyjazz.
Mõned aastad hiljem loodi ühe esinemise jaoks suurem koosseis (praeguseks nime all Les Estrellas), kus kohtusid Kristjan ja Jaanis kontrabassimängija Robert Nõmmanniga. Pausi ajal hakkasid nad kolmekesi jämmima ja avastasid, et kontrabass on just see, mis nende muusikast puudu on. Tänu kontrabassile tekkis kitarrile oluliselt rohkem soleerimisruumi ning võimalikuks said ka põnevad mitmehäälsused. Lisaks selle laienes suurel määral ka koosseisu repertuaarivalik – nüüd esitatakse ka palasid, kus esirollis on kitarr või kontrabass. Titoksi esimene kontsert oli aastal 2016. IDeejazz Festivalil.
Tõelise hoo sai trio sisse 2017. aasta lõpul, kui esineti Norras Lillehammer Jazz Festivalil. Eriti menukaks osutus aasta 2018: aasta alguses oli Titoks tuuril koos Mart Sandri bigbändi Swing Swindlersiga, aasta jooksul esineti mitmetel festivalidel (Jazzkaar, Tudengijazz, Õisu Veinifestival jpt.) ning aasta lõpuks andis trio välja debüütalbumi "When Day is Done". Trio käis ka seda albumit Kultuuriministeeriumi abil esitlemas Euroopa tuuril – mängiti Prantsusmaal, Belgias, Luksemburgis, Inglismaal ja Saksamaal. Lisaks on Titoks kahel korral (2019 ja 2020) nomineeritud aasta jazzansambli tiitlile ja käinud korduvalt Eestit esindamas välissaatkondade üritustel, sh Moskva ja Nur-Sultan. Titoksi tulevikueesmärgiks on siseneda gypsyjazzi rahvusvahelisesse skeenesse ning anda oma panus selle stiili innovatsiooni.
2020. aasta sügisel Jazzkaar 2020 avakontserdil liitus ansambliga rütmikitarrist Ainar Toit, et täita seni tühjana olnud koht rütmikitarristina.
Kristjan Rudanovski
violin
Jaanis Kill
guitar
Ainar Toit
guitar
Robert Nõmmann
upright bass
Kirke Karja on oma generatsiooni väljapaistev jazzmuusik, keda jagub musitseerima paljude muusikutega ning lisaks sellele on ta ka Eesti Jazzliidu esimees. Ta on lõpetanud klassikalise klaveri bakalaureuse ja jazzmuusika magistrantuuri Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning on õppinud ka kompositsiooni ja tegelenud intensiivselt vabaimprovisatsiooniga. Hetkel täiendab Kirke end esimese kodumaise jazzmuusikuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuris ning töötab vabakutselise muusikuna. 2014. aastal pälvis ta Noore Jazzitalendi auhinna.
Kirke Karja on liider mitmetes ansamblites: Pae Kollektiiv, Kirke Karja Quartet ja rahvusvahelised koosseisud Captain Kirke and The Klingons ning Kirke Karja Trio. Kirke Karja Quartet on üles astunud ka mainekatel festivalidel nagu 12points, Jazzahead! ning Tampere Jazz Happening jt, ühtlasi pälvisid nad auhinna Aasta Jazzansambel 2018.Heliloojana on ta kirjutanud muusikat nii sümfoonia- kui ka kammerorkestritele. 2018. aastal esitas Kirke teoseid European Jazz Orchestra.
Nüüd on fookusesse tõusnud Kirke Karja soololooming: „Olen jazzmuusikuna üksinda mängimist pikka aega pisut peljanud. See on kummaline, sest olen kaua õppinud klassikalist klaverit ning olnud üksinda laval palju tunde. Minu jaoks on olnud mõjuvaimad mõned kontserdid just erinevatelt sooloartistidelt nagu trompetist Axel Dörner ja trummar Etienne Nillesen. Kaks aastat tagasi hakkasin intensiivsemalt sooloklaverile muusikat kirjutama, sest tahtsin oma hirme ületada ning see osutus väga põnevaks protsessiks. Esialgne kartus pöördus vastupidiseks. Ansamblikaaslaste puudumine osutus suureks plussiks, sest tekkis võimalus minna oma muusikaga sinna, kuhu ise soovin. Korraga on mu ees hoopis teistsugused valikud ja võimalused – pea töötab hoopis teistmoodi. Klaver on nii rikkalik instrument, et selle avastamine on lõputu protsess. Mul on endal väga põnev. Soolokava olen esitanud näiteks Itaalias, Leedus, Prahas jazzpianistide festivalil ning The Great Escape’i festivali Brightonis."
„Väikese järve plaadi lugudest on minu teadmata saanud inimestele head kaaslased ja seda juba 15 aastat. Tihti tullakse peale kontserti ütlema, et “minu laps on nõus voodisse minema ja uinub ainult selle plaadi saatel” või “ma elan juba mõnda aega välismaal ja see plaat on mu lemmik, ühendus koduga”. See on innustanud inimesi eesti keelt õppima ja olnud saatjaks armastusavaldustele. Sel aastal täitub „Väikese järve“ ilmumisest ja esitluskontsertidest siinsamas Jazzkaarel 15 aastat ja arvasin, et oleks õige aeg seda kõike tähistada. Kui Alari Piispea ja Lauri Liivak 2004 aastal mulle salvestuse ideed pakkusid, said nad enda kätte ebaleva ja veidi hirmunud, aga seda enam tänuliku ja pühendunud noore laulja, kellel oli vähe kogemust originaalloomingu esitamiseks. Selle vägeva tiimi õlult sai tõuke minu soolokarjäär ja kummardan nende ees siiani. Seekord kõlavad „Väikese järve“ lood uues koosseisus, uuemal kujul ja uues ajas, sest ka mina ise olen uus.“
Liisi Koiksonilt on ilmunud albumid „Väikeste asjade võlu“, „Väike järv”, „Ettepoole”, „Coffee for One“ – neist kolme viimast esitles ta ka Jazzkaare raames ning väga meeldejäävad on olnud tema tribuutkavad Joni Mitchelli ja Billi Holiday muusikaga. Tema osaluseta ei kujutaks ette Tormis kvartetti ja ansamblit Elletuse. Liisi Koiksoni tundeküllane ja kristallselge hääl on oodatud ka mitmetes Jazzkaare eriprojektides – viimati 2019. aastal festivali avakontserdil “JAZZKAAR: Tüür & Sumera rewrite”.
Liisi Koikson
vocals
Marek Talts
guitars
Raun Juurikas
keyboards
Joel Remmel
piano
Heikko Remmel
bass
Martin Petermann
drums
Jason Hunter
trumpet
Keio Vutt
saxophones
Anett Tamm
backing vocals
Kalle Pilli on Eesti noorema generatsiooni väljapaistev kitarrist. Tiit Pauluse nimelise kitarrimängija preemia võitmine 2017. aastal andis vajaliku tõuke, et vaadata üle sahtlisse kogunenud omalooming, kuna preemia laureaati on alati järgmisele Viljandi Kitarrifestivalile esinema oodatud. Omanimelisse kvintetti kutsus Kalle oma head sõbrad, kes on juhtumisi samuti hinnatud noored muusikud Eestis. Juba mõnda aega on ta tahtnud just selle koosseisuga omaloomingut esitada. Kalle ise on mänginud väga erinevates koosseisudes, mistõttu on tema kirjutatud muusika segu jazzist, groove'ist, fusionist, popist. Loomingus on tähtsal kohal ka ilusad meloodiad ja ballaadid.
Kalle Pilli
guitar
Keio Vutt
saxophones
Joel Remmel
keyboards
Janno Trump
bass
Ramuel Tafenau
drums
